Esimesed märgid, et kutsikad hakkavad sündima ilmnesid juba eile õhtul, kella 18 ajal muutus Kismeti käitumine nii, et mina hakaksin juba aru saama, et midagi on toimumas. Mida aeg edasi, seda kindlam ma selles olin.
Öösel käisin teda korduvalt piilumas. Kella 3:00 ajal oli ta selili täies hiilguses puuri põrandal fliisihunniku otsas selili ja vaatas mind väga küsiva pilguga. Suundusin tagasi magama teadmisega, et kohe neid veel sündimas pole. Kuid kella 6:00 ajal piiluma minnes olid puuris lisaks Kismetile ka kaks piiksuvat vinkut. Muidugi mina peale seda enam magada ei suutnud ja lebotasin madratsiga puuri kõrval. Kismet oli mõnusalt rahulik ja teadis täpselt, mida tegema peab.
Kell 7:30 oli sündinud veel lisaks kaks tublit kutsikat.
Kell 8:30 sündis viies kutsikas, kelle Kismet oli paigutanud liivakasti. Esmapilgul tundus, et igasugused elutunnused tal puuduvad. Üritasin küll teda kuivatada, turgutada ja hingama stimuleerida, aga tundus, et teen seda tulutult ja kaotasin juba lootuse. Kahjuks ei tundnud Kismet tema vastu huvi. Olin leppinud juba sellega, et ilmselt tema on meie hulgast lahkunud ja loodus oma valiku teinud. Aga... mõne aja pärast avastas Arli, et ta teeb mingeid üksikuid hästi pisikesi liigutusi ja see andis lootust siiski edasi tegutseda. Heleri õpetussõnade järgi hakkasin teda usinalt elule tagasi turgutama ja mõne aja pärast vingerdas mul peos roosa, piiksuv pojake. Oh, seda rõõmu siis :). Panin ta tagasi teiste juurde ja ta hakaks usinalt tissi poole ennast upitama.
Pesakonnas hetkel 3 emast ja 2 isast (ilmselt sokolaadi värvi) kutsikat. Kaalu poolest on kõik kutsikad suhteliselt suured (13-17g).
Hetkel on rahu ja vaikus- kõik on ilmselt kõhud täis söönud ja magavad väsitavast hommikupoolikust.
 |
| Kõik koos |
 |
| Kõik koos |
 |
| Üks on peidus :) |
 |
| Tüdrukud |
 |
| Vimasena sündinud poiss |
No comments:
Post a Comment